Lühivastus: kalde suurus üksi ei otsusta katte valikut
Kaldega põrandale sobiva katte määravad eelkõige kasutustingimused, mitte üksnes kalde protsent või nurk. Isetasanduvale epomassile ei ole üht universaalset suurimat lubatud kallet, mida saaks rakendada kõigile aluspindadele ja süsteemidele.
Kalle tuleb esmalt kujundada selleks sobiva aluspinna või tasanduskihiga. Seejärel saab valida lõpliku pinnakatte, hinnates järgmisi tingimusi:
- kas pind püsib kuiv või võib märguda;
- kui oluline on libisemisohu vähendamine;
- kas esineb korduvaid temperatuurikõikumisi;
- milline on mehaaniline ja punktkoormus;
- kui siledat või karedat pinda soovitakse.
Isetasanduv epomass võib olla sobiv lähtevalik betoonpõrandale, kus määravad on mehaaniline või punktkoormus ning suuremat pinnakaredust ei vajata. Kui kaldpind märgub, võib muutuda libedaks või peab taluma korduvaid temperatuurikõikumisi, tasub eelistada puistekatet. Seega tuleb kalde geomeetriat ja pinnakatte kasutusomadusi käsitleda eraldi.
Eralda kaks otsust: kalde tegemine ja pinnakatte valimine
Kalde moodustamine ja lõpliku epokatte valimine on kaks eri tehnilist otsust. Kalde ülesanne on juhtida vesi soovitud suunas, pinnakatte ülesanne sõltub aga ruumi koormusest, märgumisest, temperatuuridest ja nõutavast pinnakaredusest.
Kalde kujundamiseks on olemas selleks ette nähtud tsemendipõhised tasandussegud. Näiteks Sikafloor®-450 Thermo Leveli tootjadokumentatsioon kirjeldab segu kasutamist märgruumis põrandakalde moodustamiseks ja juhiseid segu põrandatrapi poole valamiseks. Kuivamisaega mõjutavad muu hulgas aluspind, kihi paksus ja ruumi kliimatingimused.
Sõna „isetasanduv” ei määra iseenesest, millise kalde või äravoolulahenduse saab konkreetse materjaliga teostada. Voolav segu võib vajada kalde kujundamisel teistsugust konsistentsi ja etapiviisilist paigaldamist, nagu näitab ka nimetatud tasandussegu juhend.
Pärast kalde valmimist valitakse epokate tegelike kasutustingimuste järgi. Konkreetse süsteemi kihid, aluspinna ettevalmistus, lubatud kasutusala ja paigaldustingimused tuleb alati võtta vastava tootja dokumentatsioonist.
Millal sobib kaldega põrandale isetasanduv epomass?
Isetasanduv epomass on põhjendatud lähtevalik kaldega betoonpõrandale siis, kui soovitakse siledamat pinda ning põhiliseks nõudeks on mehaanilise või punktkoormuse talumine. Sellist lahendust saab kaaluda tööstus-, lao- ja remondiruumides, kui märgumisest tulenev libisemisoht, tugev pinnakaredus ja korduvad järsud temperatuurikõikumised ei ole määravad.
Ruumi nimetus ei otsusta lahendust. Näiteks garaažis võib isetasanduv epomass sobida kuivades ja stabiilsetes tingimustes. Kui samale põrandale jõuab regulaarselt vihma- või sulavesi, tuleb hinnata, kas siledama viimistluse asemel on vaja karedamat puistekatet.
Valikul tasub kontrollida:
- kas kaldel liiguvad inimesed, kärud või seadmed;
- kas koormus jaotub ühtlaselt või tekib suur punktkoormus;
- kas pind märgub ja kui sageli seda pestakse;
- millised temperatuurimuutused ruumis või põrandal esinevad.
Kõik isetasanduvad massid ei ole samade omadustega. Näiteks on olemas eraldi elastseid polüuretaansüsteeme ning kõrge keemilise ja mehaanilise vastupidavusega elektrostaatiliselt juhtivaid epoksüsüsteeme, mille kasutusala ja paigaldusnõuded erinevad. Seetõttu tuleb temperatuuri- ja kemikaalitaluvust hinnata konkreetse süsteemi dokumentatsiooni, mitte üksnes nimetuse „isetasanduv epomass” järgi.
Millal on puistekate kaldpinnal kindlam lähtevalik?
Puistekatet tasub kaldpinnal eelistada siis, kui märgumine suurendab libisemisohtu ja põrand vajab seetõttu karedamat viimistlust. See on oluline näiteks kaldel, mida pestakse veega või kuhu jõuab väljast vihma- ja sulavett.
Puistekatte pind moodustatakse kvartsliivaga ning karedusastet saab valida kasutuskoha järgi. Suurem karedus ei ole siiski eesmärk omaette. Valikul tuleb arvestada, kuidas pinnal liigutakse ja millist kasutusmugavust konkreetses ruumis oodatakse.
Puistekatet tasub kaaluda ka korduvate temperatuurikõikumiste korral, sest see talub neid isetasanduvast epomassist paremini. Tüüpilised kasutuskohad on:
- välistrepid ja terrassid;
- märguda võivad garaažipõrandad;
- köögid;
- tootmispõrandad.
Need näited ei tähenda, et igasse garaaži või tootmisruumi tuleb automaatselt valida puistekate. Otsustav on tegelik kasutusolukord: märgumine, liikumisviis, temperatuurimuutused, koormus ja soovitud pinnakaredus.
Karedam pind ei tähenda automaatselt sobivust igale kemikaalile. Kui põrandale võib sattuda kemikaale, tuleb nimetada konkreetne aine ja selle kontsentratsioon ning kirjeldada, kas tegemist on pritsmete, lühiajalise lekke või pikema kokkupuutega. Selle põhjal saab hinnata konkreetse kattesüsteemi sobivust.
Kontrollnimekiri enne katte valimist
Sobiva katte valimiseks tuleb kirjeldada nii kalde eesmärki, aluspinna seisukorda kui ka põranda tegelikku kasutust. Järgmine kontrollnimekiri aitab koguda otsustamiseks vajalikud lähteandmed.
- Vesi ja äravool: kas põrand on pidevalt kuiv, aeg-ajalt märg või regulaarselt veega pestav? Märgi, kust vesi tuleb ja kuhu see peab kaldel liikuma.
- Aluspind: nimeta materjal ning kirjelda pragusid, ebatasasusi, kahjustusi ja vana katet. Lisa, kas kalle on juba olemas või tuleb see alles kujundada.
- Koormus: kirjelda inimeste ja seadmete liikumist, riiuleid, masinaid ning muid võimalikke punktkoormusi. Koormuse kirjeldus ei pea sisaldama tellija enda lõplikku järeldust katte kohta.
- Keskkond: märgi, kas põrand asub sise- või välitingimustes ning kas esineb kiireid või korduvaid temperatuurimuutusi.
- Pinnakaredus: kirjelda, kas eelistatud on sile pind või vajatakse märgumise ja liikumise tõttu karedamat viimistlust.
- Kemikaalid: nimeta aine ja teadaolev kontsentratsioon. Selgita, kas võimalikud on üksikud pritsmed, lühiajaline leke või pikem kokkupuude.
Universaalset maksimaalset kallet, libisemistegurit või temperatuuripiiri ei saa selle info asemel kasutada. Need näitajad sõltuvad valitavast süsteemist, aluspinnast ja tootja tehnilistest nõuetest. Näiteks sõltub tasandussegu katmiseelne kuivamisaeg aluspinnast, kihi paksusest, konsistentsist ja ruumi kliimast.
Milline info lisada hinnapäringule?
Sisukas hinnapäring peaks andma selge ülevaate nii põranda lähteolukorrast kui ka tulevasest kasutusest. Lisa päringusse:
- ruumi kasutusotstarve ja pindala;
- aluspinna materjal, seisukord ja olemasolev kate;
- olemasolev kalle või vajadus see kujundada;
- äravoolukoht ja põranda märgumise sagedus;
- sise- või väliskeskkond ning temperatuurikõikumised;
- mehaaniline koormus ja võimalikud punktkoormused;
- kemikaalide nimetused ning kokkupuute iseloom;
- soovitud sile või kare viimistlus.
Võimalusel lisa fotod aluspinnast, äravoolukohtadest, pragudest, kahjustustest ja vanast kattest. Fotodel võiks olla näha ka kogu ruum, mitte ainult üks lähivõte.
Paigaldame ja renoveerime epoksipõrandaid Eestis ning aitame valida ruumile sobiva epoksipõranda või muu epokatte. Meie kogemus epopõrandate ja epokatetega ulatub 1998. aastasse.
Kirjelda objekti ja küsi pakkumist. Mida täpsemad on lähteandmed, seda sisukamalt saab hinnata kalde kujundamist, pinnakaredust ja sobivat kattesüsteemi.
