Lühivastus: vali epokate niiskuse sageduse, aluspinna seisundi ja muu koormuse koosmõju järgi
Sobiva epokatte valimiseks tuleb esmalt hinnata, kui sageli ja kui kaua põrand märg on, seejärel kontrollida aluspinda ning teisi kasutuskoormusi. Ruumi nimetus üksi ei anna piisavat vastust: garaaž võib olla valdavalt kuiv või saada talvel regulaarselt soolase lörtsi koormust, pesuruum võib aga kasutuskordade vahel täielikult kuivada.
Jaga ruum esmalt nelja rühma: kuiv või harva niiske, perioodiliselt märg, korrapäraselt märg ning pideva või raske niiskuskoormusega. Seejärel arvesta mehaanilise kulumise, temperatuuri, kemikaalide, puhastusviisi ja aluspinna seisukorraga. Märjale põrandale tuleb valida niiskusega sobiv süsteem ning vajaduse korral mittelibisev pinnastruktuur.
Enne lõplikku valikut tuleb kontrollida aluspinna niiskust, õhu suhtelist niiskust ja kastepunkti. Nii ei aeta segamini ruumi kasutamisel tekkivat vett ja betoonist lähtuvat niiskust.
1. Määra Epoehituse valikuraamistiku abil ruumi niiskuskoormus
Niiskuskoormuse hindamisel vaata eelkõige seda, kui sageli põrand märgub, kui kaua vesi pinnal püsib ja kas põrand jõuab kasutuskordade vahel kuivada.
- Kuiv või harva niiske: vett satub põrandale üksikjuhtudel ning valikut mõjutab rohkem mehaaniline kulumine. Garaaži puhul tuleb arvestada, kas talvine lörts ja soolane vesi põhjustavad regulaarset märgumist.
- Perioodiliselt märg: põrand märgub kasutamise või pesemise ajal, kuid kuivab vahepeal. Selline võib olla vannituba või pesuruum.
- Korrapäraselt märg: vett satub põrandale sageli ja kuivamisperioodid on lühikesed. Sellistes tingimustes tuleb arvestada nii niiskusega sobiva süsteemi kui ka pinnakareduse ja puhastamisvajadusega.
- Pidev või raske niiskuskoormus: pind puutub niiskuse või sagedase pesuga kokku püsivalt. Lisakoormust võivad põhjustada kuum vesi, aur, kemikaalid ja temperatuurikõikumised.
Hinda tegelikku kasutust, mitte üksnes ruumi nimetust. Kui põrand kuivab kasutuskordade vahel, erineb selle koormus pinnast, mis jääb pikaks ajaks märjaks või mida pestakse sageli. Lisaks tuleb enne katte valimist mõõta aluspinna niiskust ning kontrollida õhu suhtelist niiskust ja kastepunkti.
2. Seo niiskuskoormus sobiva kattesüsteemiga
Kattesüsteemi lähtekoht muutub koos niiskuse, kulumise ja lisakoormustega, seega ei tähenda suurem niiskus automaatselt lihtsalt paksemat epokihti.
- Kuivas ja kergema kasutusega ruumis võib piisata epolakist või õhemast võõpkattest. Garaažis tuleb lisaks hinnata autoliiklust, rehve, õli, soolast lörtsi, põranda kaldeid ja aluspinna võimalikku liikumist.
- Perioodiliselt märjas ruumis võib kõne alla tulla õmblusteta epoksü- või polüuretaansüsteem, kui see sobib aluspinna ja tegelike kasutustingimustega. Palju vett saav pind vajab vajaduse korral mittelibisevat viimistlust.
- Korrapäraselt märjas või suurema mehaanilise koormusega ruumis tasub kaaluda isetasanduvat masskatet või kvartsliivaga hõõrdmasskatet. Kattekihi paksus mõjutab mehaanilise koormuse kestvust, õhemad lahendused on mõeldud kergemaks kulutuseks ja paksemad masskatted tööstuslikumaks kasutuseks.
- Pideva niiskuse, kuuma vee, auru või kemikaalide korral tuleb valida selle koormuse jaoks mõeldud erisüsteem. Valikus on kemikaale ja pidevat niiskust taluvad lahendused, sealhulgas modifitseeritud polüuretaan-betoonkatted.
Epokate ja hüdroisolatsioon ei ole automaatselt sama lahendus. Hüdroisolatsiooni vajadus tuleb määrata projektis eraldi ning seejärel valida sellega ühilduv põrandakattesüsteem.
3. Kontrolli aluspinna niiskust enne süsteemi lõplikku valikut
Ruumi märg kasutus ja aluspinnast lähtuv niiskus on kaks erinevat küsimust, mida tuleb enne katte valimist eraldi hinnata. Vannitoa või pesuruumi kasutusviis näitab, millist niiskuskoormust peab valmis põrand taluma, kuid ei näita, kas betoon on katmiseks sobivas seisundis.
Enne paigaldamist tuleb kontrollida:
- aluspinna niiskust;
- õhu suhtelist niiskust;
- kastepunkti.
Tavalist epoksüsüsteemi ei tohi valida niiskele betoonile ilma niiskust mõõtmata ja süsteemi sobivust kinnitamata. Liigne niiskus võib põhjustada ville, nakke kadu ja katte lahtitulekut. Seetõttu võib mõõtmistulemus mõjutada nii krundi kui ka kogu kattesüsteemi valikut.
Kõigile epokattesüsteemidele ei saa rakendada üht universaalset niiskusprotsenti ega ühesugust mõõtmismeetodit. Saadud tulemusi tuleb võrrelda konkreetse süsteemi tehniliste nõuetega. Alles seejärel saab otsustada, kas tavapärane lahendus sobib või tuleb valida niiskete tingimuste jaoks ette nähtud süsteem.
4. Võrdle niiskust mehaanilise, keemilise ja temperatuurikoormusega
Niiskus ei ole alati määrav koormus, sobiv süsteem peab vastama kõigi oluliste kasutustingimuste koosmõjule.
Garaažis võivad valikut rohkem mõjutada autoliiklus, punktkoormus, rehvid, õli ja talvine soolane lörts. Suurema koormuse korral võib olla asjakohane kvartsliivaga hõõrdmasskate. Laos või tootmishoones tuleb lisaks arvestada tõstukiliikluse, löökide, kemikaalide ja puhastusviisiga.
Kattekihi paksus mõjutab mehaanilise koormuse kestvust: õhemad värvimised sobivad kergema kulutuse jaoks, paksemad põrandakattemassid on mõeldud intensiivsemaks kasutuseks. Paksem kiht ei tähenda siiski automaatselt, et süsteem sobib pideva niiskuse, kuuma vee või kemikaalidega.
Kui põrand puutub kokku kuuma vee, auru, puhastusainete, muude kemikaalide või temperatuurikõikumistega, tuleb valida spetsiaalselt nendele tingimustele vastav süsteem. Valik tehakse seega kahes etapis:
- tuvasta kõik olulised koormused ja nende sagedus;
- vali kattesüsteem, mis vastab nende koormuste koosmõjule.
Prioriteet on ruumis kõige nõudlikumal koormusel, kuid teisi tingimusi ei tohi selle kõrval tähelepanuta jätta.
5. Vali märjale põrandale sobiv karedus ja arvesta puhastamisega
Palju vett saaval põrandal tuleb kaaluda mittelibisevat pinnastruktuuri, kuid vajalik karedus sõltub ruumi tegelikust kasutusest.
Valikut mõjutavad märgumise sagedus, vee püsimine pinnal, inimeste või sõidukite liikumine ning kasutatav puhastusviis. Karedam viimistlus võib parandada märja pinna haarduvust, kuid seda on siledast pinnast keerukam puhastada. Seetõttu ei ole kõige karedam võimalik pind automaatselt parim lahendus.
Praktiline eesmärk on leida tasakaal nõutava haarduvuse ja hooldatavuse vahel. Näiteks sageli märguv käiguala võib vajada teistsugust pinnastruktuuri kui vähese liikumisega ruum, mida pestakse aeg-ajalt.
Pinnakaredus on kattesüsteemi osa, mitte pärast süsteemi valimist tehtav eraldiseisev kujundusotsus. See tuleb määrata koos katte tüübi, kasutuskoormuse ja puhastuslahendusega.
6. Koosta hinnapäringu jaoks ruumi ja aluspinna kirjeldus
Täpsema süsteemivaliku jaoks peaks hinnapäring kirjeldama nii ruumi kasutust, kõiki koormusi kui ka aluspinna teadaolevat seisukorda.
Lisa päringusse:
- ruumi kasutusotstarve ja põranda pindala;
- kui sageli põrand märgub, kui kaua vesi püsib ning kas pind kuivab kasutuskordade vahel;
- kokkupuude vee, kuuma vee, auru, õli, soolase lörtsi, puhastusainete või muude kemikaalidega;
- inimeste, autode või tõstukite liiklus, löögid ja punktkoormused;
- puhastusviis ning soovitud sile või kare pinnastruktuur;
- põranda kalded ja äravooluga seotud lahendused;
- aluspinna materjal ja üldine seisukord;
- nähtavad praod, kahjustused või aluspinna võimalik liikumine;
- olemasolevad niiskuse mõõtmistulemused ja muu teadaolev info paigaldustingimuste kohta.
Fotod ruumist, aluspinnast, pragudest ja äravoolukohtadest aitavad objekti olukorda kirjeldada, kuid mõõtmistulemused esita eraldi arvulisel kujul.
Paigaldame, renoveerime ja müüme epoksü- ning polüuretaanpõrandaid ja -katteid. Oleme Sika seina- ja põrandakatete ametlik paigalduspartner ning meil on vajalikud koolitused ja sertifikaadid. Saada meile objekti andmed, et küsida sobivat lahendust ja hinnapakkumist.
